Heikki blogi: Tähelepanekuid Jaapani liiklusest

Jaapani ühistranspordisüsteem on üks maailma arenenumaid. Linnade vahel sõidavad tavarongid, kiirrongid, päevased ja öised maanteebussid. Linnades endis on tihedad metroo-, trammi- ja bussivõrgustikud ning takso võtmiseks piisab teeservas käe tõstmisest. Paljude turistide jaoks puudub igasugune vajadus osaleda liikluses kellegi muu, kui jalakäijana.

Jaapani geograafia ja ajaloo tõttu on siiski rohkelt põnevaid kohti, kuhu ühistranspordiga mugavalt ei pääse. Seetõttu on populaarne variant rentida auto või jalgratas. 2018. aasta aprillist on Jaapanis auto rentimise võimalus avatud ka Eesti juhilubade omanikele (vaata seda artiklit). Selle artikliga loodan edasi anda olulisi reegleid ning omaenda tähelepanekuid Jaapani liiklusest.

Mõtle vasakule!

Jaapani liikluse suurim erinevus Eesti omast on vasakpoolsus. Sarnaselt Ühendkuningriigile ning Austraaliale, sõidetakse Jaapanis vasakul teepoolel. Seda reeglit tuleb jälgida nii autojuhi kui jalgratturina, aga näiteks ka õiget bussipeatust otsides. Kuna ka rongiliiklus on valdavalt vasakpoolne, saab väikestes jaamades õiget perrooni suht lihtsalt ennustada.

Võta rahulikult!

Jaapani linnades on levinuim kiiruspiirang 40 km/h ning väga palju esineb 30 km/h piiranguga tänavaid. Suured magistraaltänavad lubavad valdavalt sõita kuni 50 kilomeetrise tunnikiirusega ning tavamaanteede vaikekiirus on 60 km/h. Tasulised kiirteed on ainsad kus lubatud kiirus tõuseb sajani. Madalamad kiiruspiirangud on vajalikud suure liiklejate hulga ohutuse tagamiseks, kuid tähendavad harjumatult pikki sõiduaegu. Sarnaselt Eestile, kehtivad liikluspiirangud kõigile liiklejaile, nii et joostes või jalgrattaga kiiruse ületamine on samuti keelatud.

Ettevaatust, jalgratturid!

Paljudes vanemates linnades on rendijalgratas mugavaim variant uute kohtade avastamiseks. Jaapanis loetakse jalgratast kergsõidukiks, nii et jalgrattatee puudumisel tuleb kasutada autotee serva, mitte kõnniteed. Üldiselt arvestavad autojuhid jalgratturitega ning puudub tunne, nagu tahaks iga autojuht sind alla ajada. Jalgrattaga võid tihtipeale sõita ka ühesuunalise tänava vastassuunas, kuid tasub jälgida iga tänava alguses olevaid märke. Kui ühesuunalise tänava märgi või sissesõidukeelu märgi all on sildike teksiga 自転車を除く või 二輪車を除く, võib seal jalgrattaga sõita mõlemas suunas. Seda tuleb arvestada ka autojuhi või jalakäijana, kuna jalgratturid võivad ilmuda üllatavatest suundadest. Paljud jaapanlased kasutavad jalgrattaid suht ennastunustavalt, ignoreerides valgusfoore, stopp-märke ja sõidusuuna reegleid. Kui näed silmanurgast jalgratturit, hoia kindlasti pilk tema liikumisel peal.

Sissesõidukeelu märk, koos jalgratturitele sissesõitu lubava lisamärgiga.
Sissesõidukeelu märk, koos jalgratturitele sissesõitu lubava lisamärgiga

Kes sealt tuleb?

Jaapan on väga mägine maa ning paljud teed läbivad üht või teistpidi mõnda mäestikku. Tunnelites sõites tuleb autol või jalgrattal sisse lülitada päevasõidutuled, mis muidu on vajalikud ainult pimedas. Enamus autojuhte päevasel ajal esitulesid ei kasuta, nii et külje- või tahavaatepeeglisse vaadates tuleb korralikult veenuda, kui kaugel see vihmahall auto siiski on.

Kui satud mägesid läbima pealt-, mitte altpoolt, tuleb sõita väga ettevaatlikult. Enamus mägiteid on käänulised, rohkete järskude ja pimedate kurvidega. Kõrgemates kurudes võib esineda ka tihedat udu ning võib kohata liiklusmärke, mis käsivad iga ristmikku läbides või kurvile lähenedes helisignaali kasutada. Kogenematutel juhtidel on ohutum kitsamaid ja kõrgemaid mägiteid vältida.

Kus peatuda? Kus tankida? Kus parkida?

Jaapani maanteesüsteemi üks meeldivamaid osi on maanteepeatused. 道の駅 ehk “teejaamad” on nii kiirteede kui tavaliste maanteede servas asuvad peatuskohad, kus saab osta süüa-juua ja suveniire, käia tualetis või lihtsalt autos silma looja lasta. Maanteepeatused on märgitud teedeatlastes ning leitavad navigatsioonirakendustes. Üldiselt võib neid leida suuremate riigimaanteede ääres, kuid mõned on peidus ka väiksemate, prefektuuriteede, ääres. Tihtipeale on maanteepeatuste lähedal ka tanklad.

Põhiline erinevus Eesti ja Jaapani tanklate vahel on lahtiolekuajad. Valdav enamus Jaapani tanklaid on avatud ainult päevasel ajal ning võivad nädalavahetuseti ning riigipühade aja suletud olla. Paremates navigatsioonirakendustes on tanklate lahtiolekuajad märgitud, kuid üldiselt ei tasu eeldada, et väiksemate maakohtade tanklad igal ajal avatud on. Kütuse hinnad on Eesti omadega võrreldes ligi 1,5 korda madalamad (2019. juuli seisuga), kuid võivad tanklati oluliselt erineda.

Parkimine on Jaapani liikluse üks tüütumaid osi. Maapiirkondades pole parkimiskoha leidmisega üldiselt probleeme, kuid linnades on olukord teine. Enamus parklaid on väikesed ja tasulised ning eriti linnakeskustes võib parkimiskoha leidmine võtta arvestatava hulga aega. Erinevalt Eestist on enamus kaubanduskeskuste parklatest tasulised. Tihtipeale saab kauplusest piisava summa eest asju ostes kaasa tasuta parkimise pileti, millega saab parklast välja ka raha maksmata. Lühiajaliseks parkimiseks võib kasutada mugavuspoodide parklaid, kuid auto sinna liiga pikalt jättes suureneb parkimistrahvi saamise risk. Linnakeskustes on nendes parklates tihtipeale ka parkimisaja piirangud, tavaliselt 15-60 minutit. Parkimiskohtade vähesus tekitab ka olukorra, kus autod peatuvad või pargivad teeservades. Kohati muudab see vasakpoolseimas sõidurajas püsimise pea võimatuks.

Kokkuvõte

Kogu artiklit lühidalt kokku võttes võib öelda, et arvestada tuleks põhiliselt kahe asjaga:

  • Arvesta sõitudeks rohkem aega, kui harjunud oled.
  • Ole kogu aeg ettevaatlik ja tähelepanelik.

Neid kahte punkti arvesse võttes ei tohiks Jaapani liiklusmelu kogenud juhile probleeme valmistada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga