Mis on koroonaviirus ja kui laialt on see Jaapanis levinud?

Koroonaviirus on 2003. aastal levinud SARSi pandeemia põhjustanud viiruse sugulane, mis väljedub gripilaadsete sümptomitega. Koroonaviirus hakkas 2019. aasta detsembris levima Hiinas Wuhani linnas. Jaapanisse jõudis viirus veidi hiljem mitut erinevat rada pidi. 1. märtsi seisuga on Jaapanis ligikaudu 1000 nakatunut, neist umbes 700 Yokohama sadamas karantiini pandud kruiisilaeval Diamond Princess. Ülejäänud ligi 300 juhtumit on registreeritud erinevates prefektuurides, suur osa neist Hokkaidol.

Kui nakkusohtlik on koroonaviirus ja mis on nakatumise tagajärjed?

Koroonaviirus on (praegu teada olevate andmete põhjal) nakkusohtlikum kui hooajaline gripp, olles nakkusohult sarnane teatud agressiivsemate gripitüvedega.
Koroonaviirusel on umbes 2 nädala pikkune peiteaeg, mille järel väljenduvad gripilaadsed sümptomid: palavik, nõrkustunne, köha, aevastamine ja raskematel juhtudel kopsupõletik. Koroonaviiruse nakkusohtlikus enne sümptomite avaldumist on madalam, kuid tõuseb järsult. Peiteajal võivad koroonaviiruse testid anda valenegatiivseid tulemusi.

Mida teha, kui kahtlustan nakatumist?

Koroonaviirusesse nakatumise kahtluse korral tuleks järgida iga piirkonna (riigi, osariigi jms.) vastavate agentuuride juhiseid. Jaapanis olles tasub helistada kohalikule nakkushaiguste infotelefonile või Jaapani Turismiorganisatsiooni infotelefonile (050-3816-2787, +81-50-3816-2787).
Eestis olles saab infot perearsti infotelefonil 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630) või terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.
Ennekõike tasuks vältida kontakti veel nakatumata inimestega ning vältida rahvarohkeid kohti (ühistransport, kauplused jne). Kui kontakt teiste inimesega on paratamatu, kanna meditsiinilist maski ja hoia teistega pikemat vahemaad. Kiirabi kutsumiseks puudub vajadus, kui just väljendunud sümptomid pole tekitanud eluohtlikku olukorda.

Mida peaksin praegu Jaapanisse reisides arvestama?

Viiruspuhanguga seoses on Jaapanis nii riiklikul kui kohalikul tasandil võetud erinevaid samme. Turiste puudutab enim avalike asutuste, näiteks muuseumite sulgemine ja suurte ürituste (AnimeJapan 2020, Meguro kirsiõiefestival jne) ära jätmine. Piirkonniti (näiteks Hokkaidol) on elanikel soovitatud kodus püsida ja inimestega kontakti vähendada. Samuti kehtivad sissesõidupiirangud Hiina Rahvavabariigist ning teatud Lõuna-Korea piirkondadest.

Enne reisile tulekut tuleks aegsasti kontrollida, kas külastada plaanitud kohad on külastajatele avatud. Üldiselt leiab sellist infot asutuste või kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Plusspoolel leiame aga selle, et piirangute tõttu on paljudes kohtades turiste vähem, mistõttu on paljud muidu populaarsed ja ülerahvastatud turismisihtkohad pea inimtühjad.

Arvestada tuleb ka sellega, et mitmed riigid (näiteks India ja Mongoolia) piiravad Jaapanist tulnute riiki sisenemist või rakendavad kohustuslikku karantiini/tervisekontrolli (näiteks Vietnam ja Kanada). Kui plaanid Jaapanist mõnda kolmandasse riiki edasi reisida, kontrolli üle, millised piirangud võivad sulle rakenduda.

Mida muuta reisi ette valmistades?

Kindlasti tasuks oma reisikindlustuse pakkujaga läbi arutada laiendatud reisitõrkekindlustuse ja täiendava meditsiinikindlustuse lisamine.
Enne reisile asumist registreeri oma reis Välisministeeriumi kodulehel https://reisitargalt.vm.ee/registreeri-reis/ . See lihtsustab eriolukorra tekkides kohalike konsulaarametnike tööd. Pilk tasub peal hoida ka reisiinfo lehel https://reisitargalt.vm.ee/

Hea oleks reisile kaasa pakkida ka desinfitseerimisvahendi pudelike, millega vajadusel käsi desinfitseerida. Soovi korral võib kaasa osta ka paki meditsiinilisi näomaske, mille kandmine tänaval on täiesti aktsepteeritud, kohati isegi eeldatud.

Kuidas nakatumist vältida?

Ennetusmeetmed on sarnased gripi ennetusmeetmetega:

• Pese hoolikalt käsi
• Desinfitseeri käsi alkoholipõhise vahendiga
• Väldi otsekontakti võõrastega
• Väldi suuri massiüritusi
• Ära kasuta tipptunnil ühistransporti
• Väldi jagatud nõudest söömist
• Haigestumise kahtluse korral väldi edasist nakatamist

Kas peaksin Jaapani reisi tühistama?

See otsus tuleb igal inimesel ise teha. Risk nakatumiseks on Jaapanis kõrgem, kui Eestis, kuid praeguseks on nakatunud vähem kui üks inimene tuhandest.
Tervele täiskasvanule ei tohiks koroonaviirusest taastumine olla liiga raske, kuid lastel ja vanuritel tasub olla hoolas ja kaaluda reisi edasi lükkamist või tühistamist. Jaapan ei kao kuhugi ja oma tervisega pole vaja ebamõistlikult riskida.

The post Koroonaviirus ja Jaapanisse reisimine appeared first on Blogi Jaapanist.

Jaapani geograafia ja ajaloo tõttu on siiski rohkelt põnevaid kohti, kuhu ühistranspordiga mugavalt ei pääse. Seetõttu on populaarne variant rentida auto või jalgratas. 2018. aasta aprillist on Jaapanis auto rentimise võimalus avatud ka Eesti juhilubade omanikele (vaata seda artiklit). Selle artikliga loodan edasi anda olulisi reegleid ning omaenda tähelepanekuid Jaapani liiklusest.

Mõtle vasakule!

Jaapani liikluse suurim erinevus Eesti omast on vasakpoolsus. Sarnaselt Ühendkuningriigile ning Austraaliale, sõidetakse Jaapanis vasakul teepoolel. Seda reeglit tuleb jälgida nii autojuhi kui jalgratturina, aga näiteks ka õiget bussipeatust otsides. Kuna ka rongiliiklus on valdavalt vasakpoolne, saab väikestes jaamades õiget perrooni suht lihtsalt ennustada.

Võta rahulikult!

Jaapani linnades on levinuim kiiruspiirang 40 km/h ning väga palju esineb 30 km/h piiranguga tänavaid. Suured magistraaltänavad lubavad valdavalt sõita kuni 50 kilomeetrise tunnikiirusega ning tavamaanteede vaikekiirus on 60 km/h. Tasulised kiirteed on ainsad kus lubatud kiirus tõuseb sajani. Madalamad kiiruspiirangud on vajalikud suure liiklejate hulga ohutuse tagamiseks, kuid tähendavad harjumatult pikki sõiduaegu. Sarnaselt Eestile, kehtivad liikluspiirangud kõigile liiklejaile, nii et joostes või jalgrattaga kiiruse ületamine on samuti keelatud.

Ettevaatust, jalgratturid!

Paljudes vanemates linnades on rendijalgratas mugavaim variant uute kohtade avastamiseks. Jaapanis loetakse jalgratast kergsõidukiks, nii et jalgrattatee puudumisel tuleb kasutada autotee serva, mitte kõnniteed. Üldiselt arvestavad autojuhid jalgratturitega ning puudub tunne, nagu tahaks iga autojuht sind alla ajada. Jalgrattaga võid tihtipeale sõita ka ühesuunalise tänava vastassuunas, kuid tasub jälgida iga tänava alguses olevaid märke. Kui ühesuunalise tänava märgi või sissesõidukeelu märgi all on sildike teksiga 自転車を除く või 二輪車を除く, võib seal jalgrattaga sõita mõlemas suunas. Seda tuleb arvestada ka autojuhi või jalakäijana, kuna jalgratturid võivad ilmuda üllatavatest suundadest. Paljud jaapanlased kasutavad jalgrattaid suht ennastunustavalt, ignoreerides valgusfoore, stopp-märke ja sõidusuuna reegleid. Kui näed silmanurgast jalgratturit, hoia kindlasti pilk tema liikumisel peal.

Kes sealt tuleb?

Jaapan on väga mägine maa ning paljud teed läbivad üht või teistpidi mõnda mäestikku. Tunnelites sõites tuleb autol või jalgrattal sisse lülitada päevasõidutuled, mis muidu on vajalikud ainult pimedas. Enamus autojuhte päevasel ajal esitulesid ei kasuta, nii et külje- või tahavaatepeeglisse vaadates tuleb korralikult veenuda, kui kaugel see vihmahall auto siiski on.

Kui satud mägesid läbima pealt-, mitte altpoolt, tuleb sõita väga ettevaatlikult. Enamus mägiteid on käänulised, rohkete järskude ja pimedate kurvidega. Kõrgemates kurudes võib esineda ka tihedat udu ning võib kohata liiklusmärke, mis käsivad iga ristmikku läbides või kurvile lähenedes helisignaali kasutada. Kogenematutel juhtidel on ohutum kitsamaid ja kõrgemaid mägiteid vältida.

Kus peatuda? Kus tankida? Kus parkida?

Jaapani maanteesüsteemi üks meeldivamaid osi on maanteepeatused. 道の駅 ehk “teejaamad” on nii kiirteede kui tavaliste maanteede servas asuvad peatuskohad, kus saab osta süüa-juua ja suveniire, käia tualetis või lihtsalt autos silma looja lasta. Maanteepeatused on märgitud teedeatlastes ning leitavad navigatsioonirakendustes. Üldiselt võib neid leida suuremate riigimaanteede ääres, kuid mõned on peidus ka väiksemate, prefektuuriteede, ääres. Tihtipeale on maanteepeatuste lähedal ka tanklad.

Põhiline erinevus Eesti ja Jaapani tanklate vahel on lahtiolekuajad. Valdav enamus Jaapani tanklaid on avatud ainult päevasel ajal ning võivad nädalavahetuseti ning riigipühade aja suletud olla. Paremates navigatsioonirakendustes on tanklate lahtiolekuajad märgitud, kuid üldiselt ei tasu eeldada, et väiksemate maakohtade tanklad igal ajal avatud on. Kütuse hinnad on Eesti omadega võrreldes ligi 1,5 korda madalamad (2019. juuli seisuga), kuid võivad tanklati oluliselt erineda.

Parkimine on Jaapani liikluse üks tüütumaid osi. Maapiirkondades pole parkimiskoha leidmisega üldiselt probleeme, kuid linnades on olukord teine. Enamus parklaid on väikesed ja tasulised ning eriti linnakeskustes võib parkimiskoha leidmine võtta arvestatava hulga aega. Erinevalt Eestist on enamus kaubanduskeskuste parklatest tasulised. Tihtipeale saab kauplusest piisava summa eest asju ostes kaasa tasuta parkimise pileti, millega saab parklast välja ka raha maksmata. Lühiajaliseks parkimiseks võib kasutada mugavuspoodide parklaid, kuid auto sinna liiga pikalt jättes suureneb parkimistrahvi saamise risk. Linnakeskustes on nendes parklates tihtipeale ka parkimisaja piirangud, tavaliselt 15-60 minutit. Parkimiskohtade vähesus tekitab ka olukorra, kus autod peatuvad või pargivad teeservades. Kohati muudab see vasakpoolseimas sõidurajas püsimise pea võimatuks.

Kokkuvõte

Kogu artiklit lühidalt kokku võttes võib öelda, et arvestada tuleks põhiliselt kahe asjaga:

• Arvesta sõitudeks rohkem aega, kui harjunud oled.
• Ole kogu aeg ettevaatlik ja tähelepanelik.

Neid kahte punkti arvesse võttes ei tohiks Jaapani liiklusmelu kogenud juhile probleeme valmistada.

The post Heikki blogi: Tähelepanekuid Jaapani liiklusest appeared first on Blogi Jaapanist.

Eelmise aasta oktoobris kinnitas Jaapani peaminister Shinzō Abe käibemaksu muudatuse. Alates 2019. aasta oktoobrist tõuseb käibemaks Jaapanis 8% pealt 10% peale. Kuid jaapanlasetele omaselt ei ole asi nii selge, kui esialgu paista võiks. Tähelepanu tasub pöörata allpool toodud reeglitele ja eranditele.

Toitlustusasutused

Üks olulisemaid erandeid tuleva maksumuudatuse juures on toidukaupade soodustus. Nimelt rakendub 10% käibemaks vaid toitlustusasutustes, kus kliendid söövad koha peal. Üldiselt võib öelda, et supermarketist söögikraami ostes on käibemaks ka edaspidi 8%, kuid restoranis süües tõuseb kümne protsendini. Natuke keerulisem on olukord toidukohtades, kus kliendile pakutakse võimalust nii kohapeal süüa, kui ka toit kaasa haarata. Sellises olukorras sõltub maksumäär kliendi valikust, nii et hindadega tutvudes tuleb olla tähelepanelik ning teenindajale selgelt väljendada, kas sööte koha peal või mujal.

Kasuks võivad tulla järgmised väljendid:
  Ten-nai  – kasutatakse kohapeal söömise soovi väljendamiseks
  Omochikaeri – kasutatakse toidu kaasa võtmise soovi väljendamiseks

Tähele tasub panna, et ka minikaupluses võib toidukraami hind kliendi valikust sõltuda, kuna tihti on neis kauplustes paar tooli ja lauakene koha peal söömiseks.

Palju see maksab?

Eestimaalasi võib segadusse ajada letis muutuv hind. Nimelt pole kuskil rangelt määratud, kas poed peavad hindu kuvama käibemaksuga või mitte. Paljudes poodides ja toitlustusasutustes on maks juba kuvatava hinna sees, kuid tihti mitte. Tähele tasub panna, kas hinnasildil on märgitud mitu hinda. Sellisel juhul on kallim hind tavaliselt koos käibemaksuga. Kui te pole kindlad, arvestage alati hinnale 8% (2019. aasta oktoobrist 10%) juurde.

Jaapani või Hiina kirjamärkidega tuttavatele külastajatele (või neile, kellele meeldivad piltmõistatused) võivad abiks olla järgmised hinnasiltidel esinevad väljendid:
  税込 – zeikomi – (käibe)maks hinnas
  税別 – zeibetsu – (käibe)maks eraldi

Eelpool mainitud punktidele tähelepanu pöörates saate vältida kassas ebameeldiva üllatuse osaliseks saamist.

The post Jaapani käibemaksutõus appeared first on Blogi Jaapanist.

Peale eelmises postituses kirjeldatud seiklusi algas üsna pea orientatsioonide ja uue elukohaga tutvumise virvarr. Eestlasena olen harjunud, et peale ID-kaardi taotlemise saab pea kogu bürokraatia interneti vahendusel ära vormistada. Jaapanis, vaatamata arenenud tehnoühiskonna imagole, on asi sellest kaugel. Iga väiksemagi tegevuse jaoks tuleb minna linnaosavalitsusse, post- või pangakontorisse ja täita hulk vorme. Ja muidugi on kõik vormid ainult Jaapani keeles. Ainsaks lohutuseks võib pidada seda, et peale vormide täitmist on protsess suhteliselt kiire ja valutu.

Sisse kolimise ja õppima asumisega seoses pidin täitma terve hulga vorme: ühika infovorm, aadressi registreerimise avaldus, tervisekindlustuse registreerimise avaldus, postiteenuse registreerimise avaldus jne. Tänu ülikooli poolt organiseeritud vabatahtlikele suutis meie värskelt saabunute grupp kogu paberimajanduse kahe tiheda tööpäevaga ära ajada.

Arvutivabadus (jätk)

Peale mõningast nokitsemist selgus, et oma jõududega mul arvutit korda saada ei õnnestu. Lenovo Jaapani klienditugi ütles, et kuna seade pole Jaapanist ostetud, siis nemad aidata ei saa. Sama ütles ka kohalik sõltumatu arvutiremondikoda (peale enam kui nädala pikkust eetrivaikust). Olles pool kuud kohalikke kanaleid kasutada proovinud, otsustasin rüperaali Ühendriikidesse remonti saata. Õnneks oli mu laboriga liitunud ka üks Californiast pärit tudeng, kelle kaudu õnnestus seade USA-sse kohale saada ja garantiiremonti saata.

Koolist ja laborist

Seni pole ma eriti palju seletanud, mida täpselt ma Jaapanisse tegema tulin. Oma tutvustuses mainin, et tulin siia magistriõppesse, aga ei midagi enamat.

2017. aasta kevadel, olles oma bakalaureuseõpet lõpetamas, otsustasin kandideerida Jaapani Haridusministeeriumi (MEXT) magistriõppe stipendiumile. Tegemist on minu arvates ühe parima stipendiumiga maailmas, kuna lisaks igakuisele suhteliselt viisakale stipendiumimaksele katab MEXT Jaapanisse ja sealt tagasi koju lendamise kulud ning võimaldab enne kraadiõppesse asumist ühe semestri intensiivselt Jaapani keelt õppida. Mina tulin siia, et Sendais asuvas Tohoku Ülikoolis täiendada oma haridust robootikainseneri magistrikraadiga.

Juba enne juunis toimunud sisseastumiseksameid liitusin professor Hirata juhitava laboriga, mille projektid jagunevad kolme suurema teema vahel – passiivrobootika, robotite vaheline suhtlus ning robotite ja inimeste vaheline suhtlus. Minu uuritav teema langeb kahe viimase teema alla. Hirata labori üks eripärasid on suur välismaalaste osakaal. 2018. aasta oktoobri seisuga on laboris 18 jaapanlast ja 17 välismaalast (nende hulgas kaks dotsenti). Selline rahvusvaheline seltskond tegi laborisse sisse elamise oluliselt lihtsamaks, kuna kohalikud tudengid on välismaalastega harjunud,

Velomobiilne

Jaapan on minu arvates üks parimaid riike, kus võtta ette erineva pikkusega rattasõite. Kuigi teed on tihti kitsad ning neid tuleb jagada arvukate autojuhtidega, on kõik liiklejad jalgratturitega harjunud ning üldiselt tähelepanelikud. Kuna ma olen üle 190 sentimeetri pikk, otsustasin seekord mugavuse huvides täiesti uue ratta osta.

Peale mitme rattapoe külastamist ning kataloogidega tutvumist, jäi valik kahe Treki ratta vahele. Esimene valik oli Trek FX 3 hübriidratas, mis ennekõike mõeldud linnas ja maanteel sõitmiseks. Teine valik oli Trek DS 2 hübriidratas, mis on FX seeriast veidi rohkem maastikusõidule orienteeritud. Lõpliku valiku tegi minu eest Treki maaletooja. Nimelt oli FX 3 ooteaeg oli 5 nädalat, samas kui DS 2 sain lõpuks kätte veidi enam kui nädalaga. Kuna ei tahtnud nii pikalt oodata, ostsin musta värvi DS 2 mudeli. Valik jalgrattasse nii palju investeerida on ennast täielikult ära tasunud, kuna 2018. suvelhooajal sõitsin ühtekokku ligi 2500 kilomeetrit. Kuldse Nädala ajal ette võetud sõidust võite lugeda siit.

The post Heikki blogi: “Teie paberid, palun” appeared first on Blogi Jaapanist.

1. päev: Sendai (Miyagi) – Yamagata

Alustasin reisi 04.05 varahommikul, liikudes oma ühiselamust Yamagata poole. Miyagi ja Yamagata prefektuure eraldab üksteisest kitsas Ōu mäestik. See muudab lühima tee kasutamise jalgratturitele suhteliselt raskeks. Õnneks läheb Sendaist Yamagatasse mitu maanteed, millest üks on ka suhteliselt lameda profiiliga. Jaapani riigimaantee 48 läheb Sendaist Yamagatasse läbi Tendō linna ning umbes 70 kilomeetri peale on tõusu veidi üle 650 meetri. Pool teed on ülesmäge, kuid teine pool on see-eest mõnusalt allamäge. Minu jaoks tähendas see, et esimese poole peale kulus 2/3 ajast ning teise poole peale vaid 1/3. Kuigi valitud tee on laugem kui teised, on siiski vajalik keskmine füüsiline ettevalmistus ning käikudega jalgratas. Mina kasutasin oma 24 käiguga Trek Dual Sport 2 ratast ning kuigi tegu oli hooaja esimese pikema sõiduga, ei leidnud, et sõit oleks kordagi ületamatult raskeks osutunud. Põhiliseks raskuseks osutusid hoovihmad ning mägedes ja tunnelites puhunud külm tuul.

Esimese päeva vaatamisväärsuseks oli veidi teelt kõrvale jääv Yamadera tempel. Tegemist on ligi 1200 aastat vana, mäenõlvale rajatud budistliku templiga mille eraldatus, looduskaunis asukoht, vaated ning suvine tsikaadide laul on inspireerinud mitmeid kuulsaid autoreid, kaasa arvatud maailmakuulsat haiku-poeeti Matsuo Bashōt. Olin varem Yamaderas käinud augustikuus, kuid soovitan seda sihtkohana igal aastaajal. Huvitava juhuse läbi kohtasin Yamaderas ka oma programmikaaslasi, kes olid sinna küll tulnud vähe tavapärasemat teed pidi, rongiga.

Õhtu saabudes sõitsin Yamaderast Yamagatasse, otsisin lõõgastumiseks vannimaja ning veetsin öö netikohvikus.

Esimese päeva numbrid: ~100 kilomeetrit, 10 tundi (millest sõitu ~6 tundi), ~700 meetrit tõusu ja ~600 meetrit laskumist.

2. päev: Yamagata – Yonezawa

Teine päev oli mõeldud olema rahulikum, pika esimese ja rohke tõusuga kolmanda päeva vahel. Sõit pidi olema suhteliselt lühike ja kiire, kõigest ~300 meetri tõusuga. Plaan oli alustada vara hommikul, et õhtul Yonezawas rohkem aega veeta. Kahjuks tegi ilm omad korrektuurid.

Peale netikohviku lähedal kiirtoidurestoranis einestamist, plaanisin kiirelt teele asuda, kuid paduvihma tõttu olin sunnitud pea 2 tundi restoranis istuma, kuna 10 kraadi ja paduvihm ei tundunud eriti kutsuvad. Liikuma sain alles hommikul kaheksast. Uus plaan oli Yonezawasse jõuda veidi peale lõunat. Sõidu algus mööda 13. riigimaanteed oli vaikne, kuni Kaminoyamasse jõudes purunes mu esiratta siserehv. Muidugi oli mul kaasas varurehv, mille kohe kasutusele võtsin. Lootsin Kaminoyamast rattapoest uue siserehvi osta, kuid pühade tõttu oli avatud vaid üks pisike rattapood, kus mulle sobivaid rehve polnud. Rattapoodi otsides tutvusin mitme kohalikuga, kes olid parasjagu festivali ette valmistamas. Kuigi lahkusin Kaminoyamast ilma siserehvita, olin tervituseks (ja lohutuseks) saanud maitsta õhtul mitmes tänavaletis pakutavat toitu. Jätkasin sõitu ettevaatlikult, kuna edasiste rehviviperuste lahendamiseks oli mul vaid remondikomplekt, mille kasutamine alati soovitud tulemust ei anna. Jõudsin Yonezawasse kella kolme paiku pärastlõunal, kuna uue rehvi otsingutele ning seejärel alanud äikesetormi eest varjumine võttis päris mitu tundi. Huvitaval kombel oli Yonezawasse jõudes ilm selginenud, sinises taevas säramas soe kevadpäike.

Yonezawa jääb ilmselt väheste turistide trajektoorile, kuigi tegemist oli ajalooliselt suhteliselt olulise asulaga. Peale Tokugawa shogunaadi tõusu 1603. aastal, saadeti sinna asumisele varem naabruses üht Jaapani suurimat maavaldust omanud Uesugi klann. Yonezawa piirkonna näol oli tegemist suhteliselt tüüpilise, vaese, põhjapoolse maavaldusega, mis sattus mitu korda pankroti äärele, kuid mida Uesugi klann suutis siiski 1868. aastani pinnal hoida. Tänapäeval on Yonezawa põhiliseks turismiväärtusteks kena pühamuga endine lossipark. Lisaks sellele on kuulsad Yonezawa veiseliha, õunad ja karpkalad ning laineliste nuudlitega ramen.

Sattusin Yonezawas olema Kodomo no Hi (Laste päev) nimelisel pühal, mistõttu sain osa kohaliku piirkonna muuseumi fuajees peetud Noh-teatri lühietendustest, kus kõiki rolle mängisid lapsed ja noorukid.

Seekord veetsin öö hotellis, kuna Yonezawas ei leidunud sobivat netikohvikut. Olenemata pühadest oli hotellides tube saadaval ning hinnad mõõdukad.

Teise päeva numbrid: ~60 kilomeetrit, ~4 tundi sõitu, ~300 meetrit tõusu ja ~200 meetrit langust.

3. päev: Yonezawa – Aizu-Wakamatsu

Kolmas päev algas suht tavapäraselt, vara hommikul hotelli hommikusöögiga. Seekord oli ilm parem ning sain kohe peale hommikusööki liikvele asuda. Teekond Aizu-Wakamatsusse (läbi Kitakata) on lühem, kui esimese päeva sõit, kuid tõusu ligi 200 meetrit rohkem. Lisaks sellele jääb teele mitu pikka tunnelit, kaasa arvatud üks ~4 kilomeetrit pikk tunnel Yamagata ja Fukushima prefektuuride piiril.

Sõidu algus oli paljulubav, kuna ilm oli kena ja kolmandaks päevaks olid lihased juba koormusega harjunud. Sarnaselt esimesele päevale jäi teele mäestik, seekord kõrgem ja järsem, kui tunnelitega. Sõidu kurnavaim osa oligi esimene pool, ülesmäge esimese tunnelini. Asukoha tõttu on teeservas oluliselt vähem maju, mistõttu õnnestus paaril korral ka metsloomi silmata.

Esimene teele jääv tunnel oli eelpool mainitud 4 kilomeetrit pikk
Ōtoge tunnel. Peale pikka tõusu oli tunnelis kerge sõita, kuid tunnelis valitseva madala temperatuuri tõttu hakkas kiirelt jahe. Umbes tunneli keskpaigas asub silt, mis teavitab prefektuuripiiri ületamist kurikuulsasse Fukushima prefektuuri.

Fukushima prefektuuri kohta on liikvel hulk kuulujutte, kuid peale keelutsooni on kiirgustase täiesti normaalne, jäädes kohati alla näiteks Põhja-Eesti pankrannikul olevate asulate omale. Lisaks sellele eraldab 2011. aasta tuumakatastroofist mõjutatud rannikualasid ning sisemaale jäävat pefektuuri lääneosa suhteliselt kõrge mäestik. Fukushima prefektuuris on hulk vaatamisväärsusi ning kindlasti ei tasu end kuulujuttudest hirmutada lasta. Ohtu kogemata nn “punasesse tsooni” sattuda samuti pole, kuna see ala on selgelt tähistatud. Viimastel aastatel lubatakse autodel ja bussidel mööda teatud teid ka läbi “punase tsooni” sõita.

Huvitavaim vaatamisväärsus teel Kitakatasse oli “Rainbow Tunnel” (“Vikerkaaretunnel”), seitse tunnelit ja silda millele on vikerkaarevärvide järgi nimed antud. Tunnelite vahelistelt sildadest võib näha imelisi vaateid ümbritsevale mägimaastikule.

Jõudsin lõunaks Kitakatasse, kus on elaniku kohta kõige rohkem ramen-nuudleid serveerivaid restorane Jaapanis. Einestasin ühes restoranis, kus järjekord polnud kõige pikem. Nädalavahetustel võivad järjekorrad olla mitmetunnised, kuid mul õnnestus istuma saada vaid 20 minutise ootamise järel. Teekond Kitakatast Aizu-Wakamatsusse oli sündmustevaene.

Aizu-Wakamatsu on Fukushima prefektuuri lääneosa suurim linn ning ka ajalooliselt väga tähtis piirkond. Wakamatsu kindlus oli shogunile ustava Aizu klanni põhiline tugipunkt ning piirkonna vallutamine keisrile ustavate vägede poolt oli üks viimaseid etappe 19. sajandi lõpul toimunud Jaapani kodusõjas (Boshini sõjas). Põhiosa Aizu vaatamisväärsusi keskendub samurai-kultuurile ning Boshini sõja sündmustele.

Samuraide elustiilist huvitatutele soovitan kindlasti külastada Tsuruga (Wakamatsu) kindlust ning Aizu Bukeyashiki nimelist kõrgklassi samurai-perekonna villat. Lisaks sellele asub Aizu-Wakamatsu lähistel mitu kuumaveeallikat, Kyoto Kiyomizudera disainist innustatud Enzoji tempel ning mitu kohalikku muuseumi. Jaapani riisiveini, sake, fännidele võib huvi pakkuda 19. sajandil rajatud Suehiro pruulikoda, kus näeb sake valmistamise erinevaid etappe ning saab mekkida erienvaid sake-tooteid.

Kolmanda päeva lõpuks olin Sendaist päris kaugel ning kuna järgmisel päeval ootas mind taas koolipink, sõitsin Aizust Sendaisse rongiga. Üldiselt on jalgrattaga rongile pääsemine oluliselt keerulisem, kui Eestis. Ratta jaoks tuleb kasutada kotti, mis katab terve ratta raami ja veljed. Kotis rattaga rongile pääsemist keegi ei takista, kuid arvestada tuleb suurema ajakuluga ning kasutada rongide esimest või viimast vagunit, mille otstes on enamasti natuke rohkem ruumi. Vältida tasuks tipptunnironge.

Kolmanda päeva numbrid: ~75 km, ~6h sõitu, ~750 meetrit tõusu ja laskumist.

Sõit kokku: 3 päeva, ~225 km sõitu, ~1700 meetrit tõusu ja ~1550 meetrit laskumist. Kogu sõiduaeg ~16 tundi.

The post Reisipäevik: Rattaga läbi Lõuna-Tōhoku appeared first on Blogi Jaapanist.

Minu seekordne Jaapani-seiklus algas 2018. aasta aprilli varastel tundidel sõiduga Tallinna lennujaama. 3 kuud enne seda olin saanud kinnituse stipendiumi saamise kohta, umbes kuu aega varem olin kätte saanud lennukipiletid ning nädal varem kleebiti mu passi Jaapani viisa.

Lend Helsinki Vantaa lennujaama oli tavapärane. Mida ikka pooletunnisest lennust oodata. Hoopis põnevamaks kujunes aga Helsinki-Tōkyō lend. Jaapani Haridusministeerium (edaspidi MEXT) oli mulle ja samal lennul Tōkyōsse suunduvale preili A-le broneerinud Finnairi tavaklassi piletid, kuid väravas ootas meid meeldiv üllatus: ülebroneerimise tõttu olid meie valitud tavaklassi istmed täis ning ainsad vabad kohad olid äriklassis. Olen varem küll äriklassis lennanud, aga vaid Euroopa-sisestel lendudel. Julgen öelda, et äriklassis lähevad pikad lennud palju kiiremini. 4 aastat tagasi Helsinkist Tōkyōsse lennates tundus see pikk, tüütu ja palav. Ainuke mida ma teha tahtsin oli magada, et lend vähegi kiiremini läbi saaks. Seekord lennates tundus, et peale tervitusjooki ja mitme käiguna serveeritud õhtusööki ei jäänudki eriti magamiseks aega.

Kitsas tee sisemaale

Peale mõnevõrra palavat ööd ja hommikusööki maandusime Narita lennujaamas, Tōkyō külje all. Algamas oli uus katsumus: Jaapani piirikontrolli järjekord. Varasematel külastustel pole mul kordagi kulunud vähem kui tund. Ka seekord väntsutati mitut lennukitäit inimesi ühest terminali otsast teise, kuna üks piiripunkt oli suletud. Peale umbes tunni pikkust ootamist  ja vaevu ootejärjekorra keskele jõudmist kutsuti pikaajalise viisaga saabujad kõrvale ja meid viidi tagasi esimesse, varem suletud olnud piiripunkti, kus järgnes veel umbes tunnike järjekorras ootamist.

Edasine oli juba vähe sujuvam – korjasin kokku oma pagasi, kohtusin kooli organiseeritud reisiagendiga, kes mulle rongipiletid ulatas, haarasin sappa ühe samasse ülikooli suunduva indialase ning asusin Sendai poole teele. Kuna meile olid broneeritud piletid kõige kiiremale (ja kallimale) rongile, polnud sõidus Sendaisse mitte midagi märkimisväärset. Sendai jaamas ootas meid ülikooli poolt saadetud kontaktisik, kes mind ja samal päeval saabunud saatusekaaslasi meie uude elukohta viis. Kirjutan oma ühiselamust lähemalt mõni teine kord, aga praegu veel ühest sündmusest mis mõjutas mu elu Jaapanis veel tükk aega.

Arvutivabadus

Kuna peale sisse kolimist polnud mul toas internetiühendust, läksin õhtul ühika fuajeesse eduroami levialasse. Olin pool tunnikest toimetanud, kui arvuti sinise kurva näoga ekraani ette viskas ja taaskäivitus. Esialgu ma eriti muret ei tundnud, kuna seda on aegajalt ikka juhtunud, kuid seekord hakkas probleem korduma; esialgu iga 10 minuti tagant, seejärel iga 5 minuti tagant ning lõpuks igal käivitusel. Mu arvuti oli Jaapanis kultuurišoki saanud ja sellest paranemine võttis kokku 2 kuud (arvuti remondi saagast kunagi hiljem lähemalt).

2. aprill oli läbi saanud, olin Sendais kohal ilma internetiühenduse ja arvutita. Paljulubav algus…..

Pildi autor: Robin Stevens

The post Heikki blogi: Saabumine, sisseelamine ja arvutivabadus appeared first on Blogi Jaapanist.

The post Eesti juhilube saab nüüd Jaapanis kasutada! appeared first on Blogi Jaapanist.

LAUPÄEV
10.02.2018

Tegevused Jaapani saatkonna messistendis (H8, Global Village)
10.00-11.00 Ikebana demonstratsioon (Ingrid Allik)
11.00-11.45 Sushi töötuba lastele
12.00-12.20 Sushi demonstratsioon
14.00-14.50 “Õppimisest Jaapanis” (Heikki Saul)
15.00-15.50 “Resimisest Jaapanis” (Kaia Jallai)
16.00-16.30 Jaapani keele tund lastele

Tegevused Travellers’ Club C-hallis
11.00-11.45 Shodo töötuba I (eelregistreerimine vajalik)
12.00-12.45 Shodo töötuba II (eelregistreerimine vajalik)

Pealava etteasted
13.00-13.30 Takamasa Fujima, Kabuki etteaste “Shakkyo” HARMONY OF JAPAN
16.30-17.00 Takamasa Fujima, Kabuki etteaste “Shakkyo” HARMONY OF JAPAN

PÜHAPÄEVAL
11.02.218

Tegevused Jaapani saatkonna messistendis (H8, Global Village)
12.00-12.30 Sushi töötuba lastele
13.00-13.50 Sõpruskaartide tegemine
15.00-15.50 Origami töötuba

TourEst toimub 9.-11. veebruaril 2018 Eesti Näituste Messikeskuses. Pilet messile on 3€/in, kuid SELLE pileti ettenäitamisel prinditud kujul on sissepääs tasuta. Kõigest põnevast, mis messil toimub, on võimalik lugeda TourEsti kodulehel www.tourest.eu.

The post TourEst 2018 appeared first on Blogi Jaapanist.

Oleme Jaapani kultuuri entusiastid, kes on otsustanud pärast mõningast vaagimist ja turul ringivaatamist, et võiks avada ühe Jaapanit ja seal reisimist tutvustava blogi. Selliseid leidub internetisügavustes sadu, kui mitte tuhandeid, kuid neid, mis oleks eesti keeles, peaaegu et ei olegi. Soov selle lehe järele on tulnud reaalsest vajadusest. Tutvustanud Jaapanis reisimist nii oma tuttavatele, töökaaslastele kui ka võõrastele (TourEst, ettekanded jne), on näha, et Eestis leidub rohkelt huvilisi ja soov saada maakeelset infot on täiesti olemas. Haarasime siis härjal sarvist kinni ning hakkasime otsast nokitsema. Leht on hetkel veel valmimisjärgus ja ajapikku lisandub siia juurde mitmeid põnevaid lugusid, praktilisi juhendeid ja muud huvitavat. Kui teil on mõni idee või sooviksite siin midagi näha, siis andke teada info@jaapan.eu!

Kindlasti ei jää see ainult meie kahe (Heikki ja Kaia) projektiks. Loodame ajapikku kaasata ka teisi Jaapani entusiaste ning kui teil, kallid lugejad, peaks olema mõni oma põnev reisilugu rääkida, siis andke sellest meile teada aadressil lood@jaapan.eu. Ehk saab sellest huvitava artikli kokku panna

Hetkel aga kõik. Soovime teile head lugemist ja loodame, et leiate tee sellesse põnevasse riiki!

Tervitades
Kaia ja Heikki

The post Tere, Eesti! appeared first on Blogi Jaapanist.