Jaapani külastamisest huvituvad reisijad muretsevad tihti keelebarjäärist tulenevate raskuste pärast. Suuremale osale eestimaalastest on tuttavad vaid mõned levinud jaapanikeelsed sõnad: sushi, sumo, ninja, samurai jne. Asja teeb hullemaks ka keeruliste sinograafide (hiina märkide) kasutamine kirjakeeles.
Tegelikult on Jaapanis võimalik edukalt reisida ka ilma keelt oskamata. Suuremates linnades ja turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise ja kehakeelega. Näiteks on pea kõigi raudteejaamade nimesiltidel lisaks sinograafide ka ladina tähestikus kirjutatud jaamanimi. Turistirohketes sihtkohtades on enamasti olemas vähemalt ingliskeelsed, vahest isegi venekeelsed infovoldikud ja paljudes muuseumites on eksponaatide kohta käiv info samuti mitmes keeles saadaval. Küll aga muutub jaapani keele oskus olulisemaks suurtest keskustest väljaspool, kus mitmekeelsele infole pannakse vähem rõhku. Samuti oleks kasulik siiski mõningaid põhiväljendeid tunda, kuna jaapanlasi teeb rõõmsaks kasvõi jaapani keeles öeldud “tere päevast”. Selle artikli eesmärk on anda lühiülevaade jaapani keelest ja selle eripäradest ning tutvustada mõnda reisijale vajalikku väljendit. Kindlasti ei asenda see täismahus vestmikku, mis tasuks mugavama reisikogemuse huvides taskusse pista.
Kirjasüsteemid
Jaapanikeelset teksti nähes hakkab igaühele kohe silma fakt, et seal ei kasutata (enamasti) ladina tähestikku. Kuigi ladina tähtedel on jaapani keeles oma roll (paljud lühendid, osa võõrsõnu, släng jne), kasutatakse jaapani keele ülesmärkimiseks enamasti kolme omavahel seotud kirjasüsteemi.
Hiragana
Hiragana on silptähestik, mida kasutatakse jaapani keele omasõnade ja kanji märkidega kirjutatud sõnade grammatika märkimiseks. See kujunes välja Jaapani ajaloo Heiani ajastul (8.-12. sajand), esialgu keisri õukonna naiste kirjaviisina.
Nagu ka allpool kirjeldatud katakana silptähestik, koosneb hiragana 46 põhisilbist, mida omavahel ja kahe diakriitilise märgiga (hääldusmärk) kombineerides saadakse ka liitsilbid. Põhisilpe ja liitsilpe tähistavate märkidega on võimalik kirja panna kõigi jaapani keeles esinevate sõnade hääldused. Nagu enne mainitud, pole hiragana, katakana ega kanji tundmine Jaapanis reisimiseks hädavajalik, kuid tabeli välja trükkimine ja taskusse pistmine võib kasulikuks osutuda.
Katakana
Katakana on teine jaapani keeles kasutatav silptähestik, millega tänapäeval märgitakse võõrsõnu. Katakana on tekkelt vanem kui hiragana, kuid tänapäeval kasutatakse seda vähem, kuna katakana käsitsi kirjutamine on aeglasem ja ebamugavam kui voolavamate kujudega hiragana märkidel. Katakana koosneb samuti 46 põhimärgist ja liitmärkidest. Allpool nähtav katakana tabel vastab üks-ühele ülal olevale hiragana tabelile.
Sõna katakanas | Hääldus | Tähendus eesti keeles |
---|---|---|
バー | baa | baar |
バス | basu | buss |
ホテル | hoteru | hotell |
カラオケ | karaoke | karaoke |
ラーメン* | raamen | ramen nuudlid |
タクシー | takushii | takso |
トイレ | toire | tualett |
Kanji
Hiinast pärit kanji on jaapani keele kirjasüsteemidest mahukaim ja keerukaim. Isegi kõige entusiastlikumale reisijale käib arvestatava hulga kanji märkide õppimine üle jõu. Õnneks pole kanji märke reisides ka eriti vaja. Kanji pole silptähestik ning silpide asemel tähistab iga märk üht etümoni ehk lihtsõnatüve. Kuigi paljud märgid on ka üksi kasutades täisväärtuslikud sõnad, esineb siiski suur hulk mitmest märgist koosnevaid liitsõnu. Nagu ülal mainitud, kasutatakse kanji märkidega kirjutatud liht- ja liitsõnade grammatika tähistamiseks hiragana märke. Grammatikaks kasutatavaid hiragana märke nimetatakse okuriganaks ning neid võib leida pea kõigi kanji-sõnade ees, keskel ja lõpus.
Kanji märke ja sõnu on väga palju ning siin on välja toodud mõned üksikud, mille teadmine muudab reisimise mugavamaks ja ohutumaks.
Sõna | Hääldus | Tähendus eesti keeles |
---|---|---|
男 | otoko | mees |
女 | onna | naine |
大 | dai/ookii | suur |
中 | chu | keskmine |
小 | chiisai | väike |
右 | migi | parem |
左 | hidari | vasak |
上 | ue | üleval |
下 | shita | all |
入口 | iriguchi | sissepääs |
出口 | deguchi | väljapääs |
禁止 | kinshi | keelatud |
注意 | chuui | tähelepanu/ettevaatust |
止れ | tomare | (käskiv) peatu! |
押す | osu | vajutama |
開 | hiraku | avatud/avama |
閉 | tojiru | suletud/sulgema |
円 | en | jeen (rahaühik) |
無料 | muryou | tasuta |
駅 | eki | (rongi/bussi)jaam |
電車 | densha | rong |
地下鉄 | chikatetsu | metroo |
お手洗い | otearai | tualett |
居酒屋 | izakaya | traditsiooniline Jaapani pubi |
温泉 | onsen | kuumaveeallikas |
Numbrid, kuupäevad ja arvsõnad
Numbrite ja arvsõnade teadmine tuleb reisil tihti kasuks. See aitab suveniiride ostmist sujuvamaks muuta ja mõista eeldatavat taksosõidu maksumust, mille taksojuht sulle just ütles. Jaapani keeles teeb asja keerulisemaks araabia numbrite kõrval kasutatavad kanji-numbrid. Õnneks ei tasu nende pärast eriti muret tunda, kuna põhiliselt võib neid leida izakayade traditsioonilistel, seinal asuvatel käsikirjalistel menüüdel, mille lugemine käib vahest üle jõu isegi jaapanlastel endil.
Numbrid jaapani keeles
Kanji | Hääldus | Väärtus |
---|---|---|
〇/零 | zero/rei | 0 |
一 | ichi | 1 |
二 | ni | 2 |
三 | san | 3 |
四 | yon/shi | 4 |
五 | go | 5 |
六 | roku | 6 |
七 | nana/shichi | 7 |
八 | hachi | 8 |
九 | kyuu | 9 |
十 | juu | 10 |
百 | hyaku | 100 |
千 | sen | 1000 |
万 | man | 10000 |
十万 | juuman | 100000 |
百万 | hyakuman | 1000000 |
二千十八 | nisen juuhachi | 2018 |
一万八千六百三十四 | ichiman hassen roppyaku sanjuu yon | 18634 |
Mitmest numbrist koosnevate arvude koostamine on suhteliselt lihtne. Tuleb tabelist leida numbrite kohta käivad sõnad/märgid, panna õigetesse kohtadesse kümnelisi, sajalisi, tuhandelisi ja kümnetuhandelisi tähistavad sõnad/märgid ning kogu asi järjest välja hääldada-kirjutada. Arvude koostamise loogika on väga sarnane eesti keelele. Näiteks käib arvu 14250 (Tokyo-Osaka ülikiirrongi sõidu piletihind jeenides) koostamine nii:
- Pane paika esinevad numbrid – 一 (ichi, 1), 四 (yon, 4), 二 (ni, 2), 五 (go, 5).
- Pane paika kümnelised, sajalised jne – 一万(man, 10000), 四千(sen, 1000), 二百(hyaku, 100), 五十(juu, 10).
- Kirjuta/loe kogu asi välja – 一万四千二百 五十 (ichiman yonsen nihyaku gojuu, 14250)
Teatud kombinatsioonidel esineb häälduses erandeid, kuid jaapanlased saavad sinust aru ka siis, kui ainult reeglipäraseid hääldusi kasutad.
Kanji | Hääldus | Tähendus |
---|---|---|
月曜日 (月) | getsuyoubi | esmaspäev |
火曜日 (火) | kayoubi | teisipäev |
水曜日 (水) | suiyoubi | kolmapäev |
木曜日 (木) | mokuyoubi | neljapäev |
金曜日 (金) | kinyoubi | reede |
土曜日 (土) | doyoubi | laupäev |
日曜日 (日) | nichiyoubi | pühapäev |
日 | nichi | päev |
週 | shuu | nädal |
月 | getsu | kuu |
年 | nen | aasta |
平成 (平) | Heisei | Praeguse keisri järgi nimetatud ajastu, algas 1989. aastal. |
昭和 (昭) | Showa | Eelmise keisri järgi nimetatud ajastu, kestis 1926-1989. |
間 | -kan | vahemikku näitav suffiks |
Nädalapäevad on jaapani keeles nime saanud taevakehade järgi, millele omakorda anti nimed hiina alkeemia elementide järgi. Sulgudes näidatud üksikud märgid on iga sõna esimesed märgid, mida kasutatakse kohati sõnade lühendatud vormidena.
Antud artikkel kirjutati 06.02.2018, mis oli teisipäevane päev. Jaapani kuupäevanomenklatuuris oleks see 2018年02月06日 (火). 2018. aastat võib jaapani keeles kirjutada ka 平成29年, 平29年 või H29. Nagu juba näha, siis kasutatakse Jaapanis meile vastupidist kuupäeva kirjutamise järjekorda – kuupäev algab aastaga, millele järgneb kuu ja seejärel päev. Kuupäevale võib olla lisatud ka nädalapäeva lühikuju.
Kuude nimed on jaapani keeles lihtsad – loe välja kuu järjekorranumber ning lisa lõppu “gatsu”. Nii oleks veebruar “nigatsu” ja november “juuichigatsu”.
Kuigi mitte päris korrektne, võib sama loogikat kasutada ka päevade ja nädalate kohta, lihtsalt sõna “gatsu” tuleb asendada sõnaga “nichi” või “shuu”.
Päevade-, kuude- või aastatepikkuse perioodi väljendamiseks tuleb kasutada suffiksit “-kan”. Kahe nädala pikkuse perioodi kohta käib näiteks ütlus “nishuukan”.
Hääldusest
Jaapani keele hääldus on väga sarnane eesti keele hääldusele. Täishäälikute hääldus on samasugune, kuid mõningaid erinevusi esineb kaashäälikude häälduses. Vast tuntuim erisus on r ja l kasutuses. Nimelt ei eristada jaapani keeles häälikuid r ja l. Mõlema jaoks kasutatakse pehmet r-i, mistõttu osades sõnades kõlab häälik rohkem nagu r, osades aga rohkem nagu l.
Antud lehel toodud sõnavara kasutamiseks tuleb ka aru saada, et kuna jaapani keele transliteratsioon on inglise keele põhine, siis ei kõla kõik translitereeritud sõnad sama moodi, nagu nad kõlaks puhtalt eesti keeles loetuna. Nii kõlab silp “ya” nagu eestikeelne sõna “ja”. Silp “ja” aga kõlab hoopis nagu “dšaa”. “ch” silbi alguses kõlab nagu eesti keele “tš”.
Reisijale vajalikud fraasid
Hääldus jaapani keeles | Tähendus eesti keeles |
---|---|
Hai! | Jah |
Iie! | Ei |
Ohayo gozaimasu! | Tere hommikust! |
Konnichiwa! | Tere päevast! |
Konbanwa! | Tere õhtust! |
Sayounara | Hüvasti! (lõpliku loomuga hüvastijätt) |
Dewa mata / Mata nee | Nägemiseni |
Sumimasen | Vabandust (tähelepanu püüdmiseks, vähemtõsiseks vabandamiseks) |
Gomen nasai | Vabandust (tõsisemaks vabandamiseks) |
Arigatou gozaimasu! | Aitäh! |
Doumo! | Aitäh! (familiaarsem) |
Itadakimasu | Head isu (öeldakse endamisi, mitte teistele) |
Gochisousama deshita | Aitäh toidu eest (öeldakse endamisi või toidu valmistajale/toidu eest maksjale) |
Umai | Maitsev (võib öelda kokale või toidu eest maksjale) |
____ wa doko desu ka? (koko, kore, toire, iriguchi, deguchi, hoteru, eki, kissaten, resutoran, takushii noriba, eetiiemmu (ATM)) | Kus asub ____ ? (siin (võib kasutada, kui oled eksinud), see (millelgi kaardil või infovoldikus näidates), tualett, sissepääs, väljapääs, hotell, rongijaam, kohvik, restoran, taksopeatus, ATM) |
____ wa oikura (gurai) desu ka? (koremade, kippu, tomaru no)* | Kui palju (umbes) ____ maksab? (siiamaale sõitmine (kaardil kohta näidates), pilet, ööbimine) |
Tsugi no ____ wa itsu desu ka? (basu, densha, tsuaa, jouei)** | Millal on/läheb järgmine ____? (buss, rong, tuur, seanss) |
** Võib kasutada ka lihtsalt küsimust "Tsugi no wa itsu desu ka?", kui subjekt on selge (näiteks köisraudtee terminalis oodates)