Viisainfo

Eesti kodanikel pole lühiajalise (kuni 90 päeva) turismi- või ärireisi jaoks viisat tarvis. Viisavabalt reisimisel kehtivad küll mõned piirangud:

• Jaapanisse sisenemisel peab reisijal olemas olema tagasi- või edasisõidupilet.
• Reisija peab olema võimeline tõendama oma reisi eesmärki (hotellibroneeringud, konverentsikutse, andmed võõrustaja kohta).
• Reisija peab olema valmis tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu.
• Viisavaba reisija ei tohi Jaapanis olles teenida tulu.

Viisavabalt reisija saab passi “Temporary Visitor” märkega immigratsioonimärke, millega saab kasutada kõiki raudteepasse ning muid turistidele mõeldud soodustusi.

Kui Eesti kodanik soovib Jaapanis veeta üle 90 päeva, teenida seal tulu või reisib muu eesmärgiga (teadustöö, õppimine jne.), peab tal olema viisa. Viisade taotlemine on Eesti kodanikele tasuta või soodushinnaga.

Eestis elavatel kodakondsuseta isikutel, kellele on Eestis välja antud välismaalase pass, peab Jaapanisse reisimisel olema viisa. Viisat saab Jaapani Suursaatkonnas Eestis vormistada, kui reisijal on Eesti elamisluba, mis kehtib veel vähemalt 3 kuud pärast reisi lõppu. Välismaalase passiga reisija peab tasuma viisa täismaksumuse.

Eestis elavatel Vene Föderatsiooni kodanikel on Jaapanisse reisimiseks vaja viisat. Viisat saab saatkonnas vormistada kehtiva Eesti elamisloa olemasolul (peab kehtima vähemalt 3 kuud pärast reisi lõppu). Ka Vene kodanikele kehtivad viisalõivu soodustused.

Muude riikide kodanikele kehtivad erinevad reeglid vastavalt Jaapani ja koduriigi vahelistele lepetele. Täpsema info saamiseks pöörduda Jaapani Suursaatkonna või Jaapani välisministeeriumi poole.

Lisainfo viisareeglite ja taotlemise kohta Jaapani Suursaatkonna kodulehel (http://www.ee.emb-japan.go.jp/itpr_et/visa_enquiries.html).

Hinnainfo

Tihti on inimestel arusaam, et Jaapanisse reisimine ja seal viibimine on väga kallis. Uudistestki võib lugeda, et Jaapan on elukalliduse poolest maailmas eesotsas. Paljuski tuleneb see kõrgetest kinnisvarahindadest Jaapani suurlinnades ja kõrgetest transpordikuludest. Kuigi need võivad ka reisimise maksumust mõjutada, ei tasu arvata, et Jaapani külastamine on mingi võimatult kallis ettevõtmine.

Autorite kogemusele tuginedes tuleb kahenädalase Tokyo-Kyoto-Osaka (ja nende lähiümbruse) reisi jaoks arvestada ~1500 eurot, mis sisaldab majutust, transporti, sööki, meelelahutust ja suveniire, kuid ei sisalda lennukipileteid Jaapanisse ja tagasi Eestisse saamiseks.

Kolmenädalase reisi jaoks tuleb arvestada ~2000 eurot ning kui soov Jaapanis rohkem ringi liikuda, siis tuleb reisi maksumusele lisada veel 200 kuni 500 eurot raudteepassi ja/või muude transpordikulude katteks.

Lennud

Jaapanisse reisimise teeb veidi kallimaks tema kaugus Eestist, mistõttu saab sinna lennata vaid vahepeatusega mõnes suuremas lennujaamas. Lennukipiletite hinnad kõiguvad suhteliselt palju, kuid enamasti jääb edasi-tagasi pileti hind vahemikku 500€-700€ ning ühe otsa pileti hind vahemikku 300€-400€. Kevadisel ja sügisesel kõrghooajal on piletihinnad keskmiselt kallimad ning sooduspakkumisi vähem. Soodsaimad pakkumised on tavaliselt saadaval suvel toimuvatele lendudele.  Mõned korrad aastas toimuvad sooduskampaaniad (Estravelil, Stockmannil Hullude Päevade ajal, Finnairil), mil lennupiletid võib saada kätte isegi pea 400 euroga.

Kohapealne transport

Transpordikulude kohta tasub vaadata transpordiartiklit, kus on välja toodud erinevate linnade vaheliste sõitude maksumused erinevate transpordivahenditega. Raudteepassi kasutamisele mõtlejatel tasub oma reisiplaan raudteepassi tasuvuskalkulaatorist (https://www.japan-guide.com/railpass/) läbi lasta.

Majutus

Jaapani suuremates linnades on suure sise- ja välisreisijate hulga tõttu väga lai valik ööbimisvõimalusi ning isegi väikelinnades võib leida mõne külalistemaja või väikse hotelli. Üldiselt on majutus sarnane Euroopas leitavale, kuid esineb ka Jaapani-spetsiifilisi ööbimiskohti: kapselhotellid, täiskasvanutele suunatud tunnihinnaga armuhotellid, ärireisijatele mõeldud hotelliketid ning traditsioonilised võõrastemajad ryokanid. Hinnad kõiguvad kategooriate vahel ja isegi siseselt väga laias vahemikus, alates 10€ öö eest odavamas kapselhotellis, lõpetades üle 500€ öö eest luksuslikus viietärnihotellis või kuulsas ryokanis. Suurlinnades pole ka samaks õhtuks igas hinnaklassis ööbimiskoha leidmine probleemiks, kuid väiksemates asulates tasuks broneering teha vähemalt kuu aega ette.

Söök ja meelelahutus

Sarnaselt majutusele leidub Jaapanis väljas söömise võimalusi igale maitsele ja igas hinnaklassis. Suurte rahvusvaheliste kiirtoidukettide kõrval pakuvad hinnatundlikule reisijale kõhutäit mitmed kohalikud ketid, kes pakuvad kas lääne stiilis kiirtoitu või erinevaid jaapanipäraseid riisi- (donburi, chahan, riis karrikastmega) või nuudliroogi (ramen, udon, soba, yakisoba). Hinnaskaala alumises otsas paiknevad ka famiresud (inglise keelest “family restaurant”, pererestoran) kus pakutakse mõistliku hinnaga ning koduse tegumoega roogasid. Sellistest söögikohtadest saab lihtsama toidukorra kätte 500 – 1000 jeeni eest.

Keskmise hinnaklassi moodustavad restoranid, kus ühe inimese toidukorra hind jääb 1000 – 3000 jeeni vahele. Sinna kuuluvad paljud eri rahvaste etnilise toidu restoranid, lihtsamad sushirestoranid ja valdav enamus Jaapani toidu ning lääne toidu restorane.

Üle 3000 jeeni toidukorra eest küsivad tuntumad, vahest Michelini tärnidega pärjatud restoranid. Huvitavat kogemust pakuvad selles kategoorias kaisekit ehk traditsioonilist mitmekäigulist jaapanipärast õhtusööki pakkuvad restoranid. Luksuslikumad neist kannavad nimetust ryotei ning pakuvad lisaks tipptasemel söögile ka traditsioonilist meelelahutust – geishade mängitud muusikapalasid või tantsuetteasteid. Ryotei restoranides on tihti vajalik pikalt ette broneerimine ning mõningane etiketi tundmine. Paljud sushirestoranid kuuluvad samuti siia hinnaklassi. Selliseid sushirestorane külastades võib olla pea kindel, et kasutatud on parimaid värskeid koostisosi ning toit valmistatakse koha peal einestajate nähes aastaid harjutanud kokkade osavate käte vahel.

Ravimid

Ravimite kohta kehtivad Jaapanis ranged seadused ning paljude Eestis kasutatavate ravimite riiki toomine on keelatud. Kui kasutad regulaarselt ravimeid, pead veenduma, et võid oma ravimeid Jaapanisse kaasa võtta.

Üldiselt võib mittenarkootilisi retseptiravimeid (kaasa arvatud süstitavaid) võtta kaasa ühe kuu jagu. Retseptita ravimeid ja kontaktläätsi võib üldiselt kaasa võtta 2 kuu jagu. Kosmeetikat ja välispidiseks kasutamiseks mõeldud ravimeid võib kaasa võtta 24 ühikut.

Täpsem info Jaapani Tervise-, Töö- ja Heaoluministeeriumi kodulehel (http://www.mhlw.go.jp/english/policy/health-medical/pharmaceuticals/01.html) ning Eesti Ravimiameti kodulehel (https://www.ravimiamet.ee/ravimitega-reisimine).

Valuutavahetus

Jaapanis on kasutusel oma valuuta – Jaapani jeen (rahvusvaheline tähis JPY). Jeen on üks maailma kõige kaubeldavamaid valuutasid, mistõttu on see valuutavahetusfirmadel tihti nimekirjas. Jeeni rahvusvaheline sümbol on ¥.

Jeeni sularaha on saadaval 10 erinevas vääringus –  ¥1, ¥5, ¥10, ¥50, ¥100, ¥500 mündid ning ¥1000, ¥2000, ¥5000, ¥10000 paberrahatähed. Jeeni madala ühikväärtuse tõttu puuduvad sellel alajaotused. Jeeni hind kõigub vahemikus 1€ = ¥100-¥150, nii et reisile minnes tasub kurssi jälgida ja jeenid osta parimal ajal.

Jaapanis kasutatakse sularaha väga palju, nii et kindlasti tuleks seda vahetada arvestatav hulk. Kuna ¥10000 rahatähti ei võta paljud piletiautomaadid või busside/rongide piletimasinad vastu, siis tasub osta ka väiksemas vääringus paberrahatähti. Müntide saamiseks on mugavaim variant teha Jaapanis koha peal kaupluses väike ost.

Eurosid saad jeenideks vahetada kas Eestis või Jaapanis. Jaapanis on valuutavahetused rangelt reglementeeritud ning isegi lennujaamade vahetuspunktides on mõistlikud hinnad. Suuremates lennujaamades võid saada valuuta eest maksta ka pangakaardiga, kuid ainult sellele ei tasu lootma jääda.

 

Reisi planeerimine

Kauaks minna?

Jaapan on suur riik, mille geograafiline mitmekesisus ja pikk ajalugu on tekitanud olukorra, kus pea igat tüüpi reisija leiab sealt endale midagi. Ilmselt jääks elueastki väheks, et näha tõepoolest kõike, mida Jaapan pakkuda suudab. Esmakordsetele Jaapani külastajatele soovitame jääda vahemikku 14 kuni 21 päeva. See võimaldab külastada arvestatavat hulka Jaapanist, jäädes samas mõistlikku vahemikku nii Eesti puhkuseid kui rahakulu arvestades. 2 nädalat on täiesti piisav, et näha ära Tokyo suurlinnamelu, Kyoto ajaloolised paleed ja templid ning Osaka rohked muuseumid ja restoranid koos nende linnade ümbruses asuvate väiksemate sihtkohtadega (Hakone, Nikko, Nara jne.). Kui on soov näha lisaks veel Tokyost põhja pool asuvate Tohoku või Hokkaido piirkondade kaunist loodust või külastada riigi lõunapoolset osa, saab kolme nädalaga üsna kenasti hakkama.

Millal minna?

Jaapan pakub igal aastaajal midagi – kevadised kirsiõied, suvine õitsev loodus, sügise värvidemeri ja talvine puudrina peen lumi. Tavaliste reisijate hulgas on populaarseimad ajad kevad ja sügis. Mõlemal juhul on õhutemperatuurid mugavad, suurem osa ilmastikust sõltuvaid sihtkohti avatud ning loodust kaunistavad kas kirsipuude õrnroosat lund meenutavad õied või kõikvõimalikes soojades toonides sügislehed. Kevadise ja sügisese tippaja jooksul tuleb arvestada kallimate lennupiletite, piiratud hotellikohtade ning suure välis- ja siseturistide hulgaga, eriti populaarsetes sihtkohtades, nagu näiteks Tokyos asuv Ueno park.

Suvel tasub külastada Jaapani põhjapoolsemaid piirkondi Tohokut ja Hokkaidot kuna Tokyo ja Kyoto kandis kipub ilm olema väga palav (üle 30C sooja) ja niiske (kuni 80% õhuniiskust), mis põhjamaiste suvedega harjunud eestlastele raske võib olla. Suvi on parim (ja tihti ainus lubatud) aeg Jaapani kõrgemate mäenõlvade vallutamisest huvitatutele. Lõunapoolsemad saared pakuvad ka täisväärtuslikku soojamaa-elamust.

Talvine Jaapan pakub suurt hulka kvaliteetse lumega suusakuurorte nii mäe- kui murdmaasuusatajatele ja lumelauduritele. Talved on Jaapanis üldiselt mahedad ja piirkonniti lumerohked. Kuigi lumerohkus on suusahuvilistele meelepärane, tähendab see ka paljude mägedes või inimasustusest kaugemal olevate sihtkohtade sulgemist talvekuudeks.

Kuhu minna?

Esmakordsetele Jaapani külastajatele pakub ilmselt parima kogemuse Tokyo, selle ümber asuva Kanto piirkond ning Kansai piirkonnas asuvad Kyoto ja Osaka koos mõne ümbruskonnas asuva sihtkohaga. Need piirkonnad on pikalt olnud Jaapani majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks keskmeks ning seal on suur konsentratsioon huvitavaid kohti, mida külastada.

• Tokyost põhja poole jääv Tohoku piirkond oli pikalt, enne Hokkaido koloniseerimist, Jaapani ääremaaks. Ometi on seal läbi ajaloo võimul olnud võimsad klannid ning imekauneid looduslikke vaatamisväärsusi rikastavad ka uhked templikompleksid ning kunagised võimsad linnamäed. Tohoku idarannik kannatas 2011. aasta suure maavärina ning selle tagajärjel tekkinud tuumalekke all. Tänapäevalgi on selle sündmuse jälgi näha, kuid väljaspool väikest, selgelt märgitud keelutsooni on ohutu viibida nii turistidel kui alalistel elanikel.
• Hokkaido on Jaapani kodusaartest põhjapoolseim ning olles olnud kuni 19. sajandini põhiliselt põlisrahva ainude pärusmaa, üllatab oma avaruse ja puutumata loodusega.
• Kyotost ja Osakast lõunasse jääb Seto sisemeri, mida piiravad Chugoku piirkond ja Shikoku saar. Chugoku piirkonna põhilisteks vaatamisväärsusteks on väikesaarel asuv Miyajima pühamu ning Izumos paiknev Jaapani vanim, Izumo Taisha nimeline pühamu. Chugoku piirkonda jääb ka lähiajaloost tuntud kurva saatuse, aga murdmatu hingega Hiroshima linn.
• Shikoku on aastasadu olnud Jaapani viljasalv. Ka praegu on see paljuski põllumajandusele suunatud piirkond, mille tuntuimaks sümboliks on 88 templist koosnev palverännurada ümber saare. Shikoku sisemaa peidab endas ka imekauneid mägesid ja nende vahelisi maalilisi orge.
• Neljast Jaapani põhisaarest lõunapoolseim on Kyushu mille vaatamisväärsuste hulka kuuluvad lisaks kindlustele ja templitele ka mitmekesised vulkaanilise tekkega maastikud ja looduskooslused ning pikalt Jaapani ainsaks aknaks välismaale olnud Nagasaki linn.
• Jaapani lõunapoolseim piirkond, Okinawa, on põhisaartest kaugel lõunas ning asub troopilises kliimavöötmes. Sealsed suved on väga palavad ning rannakuurortid on avatud hiliskevadest hilissügiseni. Okinawal hakkavad esimesed kirsipuud õitsema juba jaanuari keskpaigas, kui mujal Jaapanis toimub see märtsist maikuuni. Okinawa elanikud on ühed parimad inglise keele kõnelejad Jaapanis, kuna saartel asub mitu suurt Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasi.

Pangakaardid ja sularahaautomaadid

Nagu valuutavahetuse osas mainitud, kasutatakse Jaapanis väga palju sularaha ning paljudes kohtades on see ainuke aktsepteeritud maksevahend. Siiski saab hotellides, supermarketites ja konbini kauplustes (pika lahtiolekuajaga väikepoed, kus müüakse piiratud valikut toidu- ja majapidamiskraami) krediitkaartidega maksta. Selleks peab kaardil olema Visa, MasterCard või American Express märgis. Eesti pankade kaartidest peaksid toimima kõik krediitkaardid ning krediitkaardi tunnustega deebetkaardid (Swedbanki ISIC Tudengikaart, Deebetkaart Pluss; uued SEB MasterCard deebetkaardid). Enne reisile minekut tasub oma kodupangast üle kontrollida, kas kaart toimib välismaal ning on seotud Visa/MasterCard süsteemiga.

Sarnaselt kaardimaksetele toimivad Eestis välja antud Visa/MasterCard kaardid ka osas Jaapani sularahaautomaatides. Kõige kindlam on kasutada konbini kauplustes (7-11, Lawson, FamilyMart) asuvaid ATM’e, millel on enamasti olemas inglisekeelne kasutajaliides ning rahvusvaheliste kaartide tugi. Kohalike pankade automaatides ei pruugi rahvusvahelised kaardid toimida. Alati tasub kontrollida automaadi juures asuvat toetatud kaartide nimekirja ja teenustasude suurust.

Jaapani sularahaautomaatide juures tasub tähele panna, et pea kõik ATM’id asuvad siseruumides, seega sõltub ligipääs poe või asutuse lahtiolekuaegadest. ATMidel võivad olla ka eraldi hooldusajad, mistõttu ei pruugi sularahaautomaati saada kasutada kogu poe lahtiolekuaja jooksul.

Ohutus

Iga reisiga välismaale kaasneb mõningane risk, mistõttu soovitame kindlasti vormistada korraliku kattega reisikindlustuse poliis.

Inimfaktori poolest on Jaapan üks turvalisemaid riike maailmas. Jaapanlased on üldiselt seaduskuulekad ning politseijõud on kvaliteetsed. Suurlinnades ja turismipiirkondades võib esineda pisivarguseid ja katseid välismaalastelt “suveniiride” eest ebamõistlikult kõrget hinda välja petta. Pealetükkivatele müüjatele piisab enamasti enesekindlalt ja selgelt “Iie” (ei) ütlemisest. Kuigi yakuzat ehk Jaapani mafiat peetakse üldiselt probleemiks, ei tülita nad enamasti välismaalasi. Küll aga soovitame täiskasvanute meelelahutusele orienteeritud piirkondi külastades olla viisakas ning vältida konfliktidesse sattumist. Ühtlasi tasuks sellistesse kohtadesse sattudes olla pigem skeptiline igasuguste “odava joogi” pakkumistele, mille hind võib tegelikkuses osutuda väga kõrgeks.

Suurim risk Jaapanis reisimisel tuleb sealsest loodusest. Jaapani saarestik asub nelja tektoonilise laama kokkupuutejoonel ning on tekkelt vulkaaniline. Väiksemad, enamasti tuntamatud maavärinad on Jaapanis igapäevane nähtus. Suuremaid maavärinaid esineb harva, kuid sellisel juhul tuleb vältida paanikasse sattumist ning talitada sarnaselt lähedal asuvatele kohalikele. Kui oled kohas, kus üht kohalikku lähedal pole, siis väldi mäenõlvu ning hooneid, millelt võib juppe pudeneda (ripplaed ja kinnitamata mööbel siseruumides ning väljas olles purunev aknaklaas). Siseruumides varju näiteks laua alla ja kata pea. Väljas olles proovi leida lagedam ja lamedam koht. Paljudel turismikaartidel ja linnaruumis olevatel kaartidel on märgitud evakuatsioonialad, kuhu võid ohu korral suunduda.

Ranniku lähistel tuleb suurema maavärina järel arvestada tsunami ehk hiidlaine võimalusega. Proovi suunduda sisemaale või kõrgemasse kohta (lähedal asuv mäenõlv või betoonist mitmekorruseline maja). Taaskord tasub jälgida kohalike käitumist.

Mägistele aladele suundudes jälgi vulkaanilise tegevuse kohta käivaid infotahvleid ning ära võta asjatut riski. Vihmaperioodil on teatud kohtades võimalik mudalaviinide tekkimine.

Iga aasta augustist septembrini tabab Jaapanit hulk troopilisi tsükloneid ehk taifuune. Sellega kaasneb tugev vihmasadu ning marutuuled. Taifuuni ajal on soovituslik vältida ebavajalikku väljas liikumist. Arvestada tasub voolukatkestuste ning ühistranspordi viivitustega

Kui kasutad Jaapanis mobiiltelefoni, võib sellele tulla maavärina- või tsunamihoiatus. Sõltuvalt sellest, kas kasutad välismaist või kohalikku SIM kaarti, on teavitused natuke erinevad. Kui ekraanile kuvatav tekst on kahjuks jaapani keeles, siis heliline hoiatusteade on kas jaapani või inglise keeles. Kui oled otsustanud rentida kohalikku SIM kaarti, siis telefoni kisamise peale tasub olla tähelepanelik ning jälgida kohalike käitumist. Ühistranspordis olles järgi personali suuniseid. Aastate pikkune kogemus heitliku loodusega on Jaapanis viinud ühe parima avaliku ohutuse süsteemi välja kujunemiseni. Rahu säilitades ja kohalike käitumist jäljendades on oht väike.

Hoidmaks end kursis kohaliku olukorraga ja seda inglise keeles, on võimalik jälgida Jaapani Meteoroloogia Agentuuri veebilehte http://www.jma.go.jp/jma/indexe.html* ning riiklikku telekanali NHK ingliskeelset portaali NHK World https://www3.nhk.or.jp/nhkworld/

Parema konsulaar- ja riikliku abi võimaluse tagamiseks kriisiolukorras tasub oma reis Välisministeeriumis registreerida (https://rakendused.vm.ee/eelregistreerimine/). Kui oled oma reisipiirkonnad Välisministeeriumi juures teatavaks teinud, siis  tekkinud ohu korral üritab kohalik saatkond või konsulaat ka sinuga ühendust saada, et saada selgust, kas on abi vaja.

* Maavärinate puhul on oluline rääkida ka nende tugevuse tähistamisest. Kui enamasti ollakse harjutud Richteri skaala värina numbriga (nt 9 magnituudi), siis Jaapanis on kasutusel JMA (Jaapani Meteoroloogia Agentuuri) skaala. Richteri skaala näitab ainult värina epitsentris toimunu tugevust, JMA jagab lisaks infot ka teiste piirkondade kohta, mis on epitsentrist kaugemal ning seega värina tugevus väiksem. Kui näiteks Richteri skaalal 6ne maavärin toimub idarannikust mitusada kilomeetrit Vaikse ookeani poole, siis selle tugevus Tokyos võib olla näiteks 4.