Ringi reisides võime pahatihti sattuda olukorda, kus me ei pruugi teada, kuidas käituda või mida teha. Võõras linnas või riigis on meile tavapärasest erinevad kombed ja normid, mida alati ei pruugi esmapilgul märgata või tajuda. Kuigi jagame jaapanlastega mitmeid ühiseid omadusi (privaatsus, vaikus, viisakus), siis leidub rohkelt aspekte, mis meid eristavad. Oleme siinsel lehel toonud välja mõningaid vajalikke ja huvitavaid fakte, mis igale Jaapanit külastavale isikule head teada on.
OMAVAHELINE SUHTLUS
- Kummardamine kuulub Jaapanis igapäevase elu juurde – kummardatakse erinevates olukordades, igapäevasemalt tänutäheks, tervitusek, hüvastijätuks jne. Kummardatakse pereliikmetele, poemüüjale ja autojuhile, kes sind üle tee lasi. Kummarduse sügavus sõltub olukorrast ning kummardus toimub puusast alates ja sirge seljaga. Eristatakse kolme tüüpi kummardust:
- eshaku – 15 kraadi all olev kerge kummardus, mida kasutatakse igapäevastes olukordades;
- keirei – 30 kraadine kummardus, mida kasutatakse ärikohtumistel;
- saikeirei – 45 kraadine kummardus, mis tähistab sügavat tänu või siis vabandust.
- Jaapanlastel ei ole kombeks otsene keeldumine, mida peetakse ebaviisakaks. Seetõttu võib aegajalt jaapanlasi valesti mõista, sest pikk ja keerukas vastus võib endas peita hoopis eitust. Seda nii igapäevases vestluses kui ka äris.
- Viisakus ja teiste austamine on Jaapanis ühiskonna normiks. Nii näiteks peetakse halvaks kombeks enda tõeliste tunnete avalikult välja näitamist (ja seeläbi teiste inimeste häirimist) ehk “näo kaotamist” – nt oma isiklike tunnete väljendamisega teistele inimestele ebamugavustunnet tekitades. Samal põhjusel ei ole viisakas ühistranspordis telefoniga rääkimine, muusika kuulamine, liigselt silmatorkav käitumine jms teisi häirida võiv.
- Inimesed on väga sõbralikud ja abivalmid ning seda olenemata keelelisest mõistmisest.
- Inglise keelt õpetatakse jaapanis kõikides kooliastmetes, kuid praktikat riiklikult palju ei ole. Seetõttu ei pruugi kohalikud kiiresti kõnelevast välismaalasest hästi aru saada. Seetõttu on soovitatav kõneleda aeglasemalt ja selgelt. Silmas tasub aga pidada, et inglise keelt siiski paljud ei valda, rääkimata teistest võõrkeeltest.
LINNAS
- Metroos on tipptundidel naistele oma vagunid, lisaks on täiesti tavaline näha valgete kinnastega jaamatöötajaid reisijaid pungil täis vagunitesse hellalt pressimas. Seetõttu on soovitatav tipptunni ajal vältida suurte reisikohvritega rongiga sõitma minna
- Avalik nuuskamine on Jaapanis tabu, ent nina luristamisega võib julgelt tegeleda. Ühtlasi on ebaviisakas tänaval kõndides süüa ja juua. Ainukeseks erandiks on jäätis, mis suvistel jalutuskäikudel väga ära kulub.
- Jaapan on kuritegevust silmas pidades üks turvalisemaid riike maailmas. Populaarsemates ja turistirohkemates piirkondades, eriti täiskasvanutele suunatud linnaosades võib toimuda pisivargusi ning pettusi. Täiesti tavaline on, et kohvikus jätavad kohalikud oma koti või telefoni lauale, kuni lähevad tellima ning keegi neid esemeid vahepeal ära ei võta. Mis aga ei tähenda, et mõni pikanäpumees siiski asjade kallale ei asu. Oma asjadel tasub alati silma peal hoida. Baaride ja klubiderohkes piirkonnas võib esineda pettuseid, kus reklaamitakse odavat alkoholi, mis aga lahkumise hetkel osutub palju kallimaks.
- Prügikaste tänavatel ei ole – ainult minikaupluste e. konbinide (inglise k convenience store) juures saab prügi ära visata. Seetõttu tuleb prügi endaga kaasas kanda, kuni leidub prügikast. Tähele tasuks panna ka sealset prügi sorteerimistava.
- Joogiautomaate on Jaapanis väga palju. Neid võib kohata igasugustel kõrvaltänavatel ja ka mägede otsas. Müüakse seal peaasjalikult karastusjooke, rohelist teed (ka sooja) ning vett. Heaks tavaks on tarbida jook ära automaadi juures, mitte tänaval kõndides. Vastavad prügikastid on automaatide kõrval.
- Suitsetamine on Jaapanis väga levinud, kuid õnneks on ka neil tekkimas komme saata suitsetajad saalist välja suitsetama. Tōkyō keskuste tänavatel on lubatud suitsetada ainult eritähistusega kohtades ning tänavasillutiselt võib leida suitsetamist keelavaid märke.
ASUTUSTES
- Jalatsite äravõtmine on tuttav ka meile, kuid lisaks kodule tehakse seda ka traditsioonilistes bambuspõrandakattega restoranides. WC kui ebapuhta koha külastuseks on olemas eraldi ainult seal kasutatavad sussid.
- Traditsioonilisemates toidukohtades ning külalistemajades kohtab bambuspõrandatel madalaid laudu, mille ümber istutakse patjade peal. Klassikaliseks asendiks sellisel juhul on seiza, mil istutakse oma kandade peal. Välismaalaste puhul ei panda üldjuhul pahaks ka rätsepistet.
- Väljas söömas käies on traditsiooniline komme, et vanem isik maksab. Ühtlasi jälgitakse, et läheduses istuvatel kaaslastel oleks kogu aeg klaasis jooki. Ametlikes olukordades on tavaliselt nooremad (nii staažilt kui ka vanuselt) need, kes joogi juurdevalamisega tegelevad. Tööpäevajärgne alkoholi tarbimine kolleegidega on Jaapanis väga levinud ning seetõttu võib õhtuti väljas käies kohata pintsakutes inimesi ühiselt aega veetmas.
- Jootraha Jaapanis ei anta – kogu teenindus on arvestatud nende palga sisse ning jootraha andmist peetakse ebaviisakaks. Teatud nuudliroogasid süües on ka luristamine lubatud.
- Järjekorrad on Jaapanis väga tavaline nähtus ega valmista mingeid negatiivseid emotsioone. Uue restorani avades võib saba olla lausa 500m ja keegi ei trügi vahele. Hea restorani järjekorras võidakse oodata isegi paar tundi. Mõningates kiirtoidukohtades (näiteks mõni sushirongi söögikoht), antakse inimestele järjekorranumber. Ka rongile pääsemiseks moodustavad inimesed korrapärase järjekorra vastavalt perroonil olevatele tähistele.
- Erinevalt Eestist ja teistest lääneriikidest on Jaapanis täiesti aktsepteeritud kelnerile hõikamine (sõltub muidugi ka toitlustusasutusest) ning käega viipamine.
- Nuudlid on luristamiseks! Ära karda luristada. Arvesta ainult igale poole lendava leemega.
- Söögi- ja ööbimiskohtades on suitsetamine tihti lubatud. Kõige lihtsam tuvastamaks, kas asutuses on suitsetamine lubatud või ei, on jälgida, kas laudadel on tuhatoose. Mõningatel kordadel on suitsetajatele oma eraldi ala, kuid võib olla, et need lihtsalt asuvad ühes saali otsas nurga taga ning suitsulõhn jõuab ikka sinuni.
- Spaasid ja pesumajasid (onsenid ja sentōd) külastatakse alasti, milleks eraldatakse mehed ja naised. Alustatakse enda pealaest jalatallani puhtaks küürimisest dušši all, millele järgneb mõnus ligunemine erinevates suurtes vannides. Tatoveeringud on tihti onseniteks keelatud kuna traditsiooniliselt seostatakse neid jaapani allilma ehk yakuzaga. Seega enne onsenisse minekut on tark uurida, kas on lubatud ning vajadusel/võimalusel see kinni katta (näiteks plaastriga).
MUUD HUVITAVAT
- Riietus on jaapanlastel tihti tagasihoidlik, kuid leidub ka inimesi, kes selles normidega piiratud ühiskonnas oma isikupära just riietusega väljendavad (nt Harajuku, Shibuya piirkonna noored). Firmatöötajast mehed ehk sarariimanid (inglise k salary man) käivad tööl ülikonnas (tihti ka palaval suvel). Naistel on dekoltee ja kaenlaalused kaetud ning minirõivaid leidub vähe, kuid lühikesed püksid on suviti tavaline pilt.
- Visiitkaardid on Jaapanis väga olulisel kohal. Kombe kohaselt ulatatakse neid (ja üldisemalt igasuguseid esemeid) kahe käega ning võetakse vastu kahe käega. Visiitkaardi puhul on oluline, et seda ei pandaks kohe ära, vaid tutvutakse sellega ning siis pannakse viisakalt kas lauale või kaardihoidjasse. Kui on soov Jaapanis äri ajada, siis on visiitkaardi olemasolu kohustuslik.